MUUSEUMIST    BETTI ALVER    ALO MATTIISEN    JÕGEVA LINNA LUGU    BETTI ALVERI FOND    ÜRITUSED    HINNAKIRI    KONTAKT    E-RAAMAT 
  Betti Alveri Fondi missioon
  Muuseumi kujunemine
  Muuseumi juhatus
  Muuseumi nõukogu
  TÄHETUND
  -
  Laureaadid

 
 
BETTI ALVERI MUUSEUMI KUJUNEMINE

Betti Alveri sünnikodus Jõgeval Jaama 3b avati 23. novembril 2006. Alveri 100. sünniaastapäevaks muuseum, mille eesmärgiks on väärikalt jäädvustada tuntud loomeinimeste Betti Alveri ja Alo Mattiiseni mälestust, tutvustada nende loomingut, koguda ja vahendada Jõgeva linna ajaloo- ja kultuuripärandit.

Otsus Betti Alveri mälestuse jäädvustamiseks tehti 1992, kui Jõgeva Linnavolikogu otsusega moodustati Betti Alveri Fond, mille kaudu juurdus mõte muuseumi loomiseks. Selle idee hoidja ja eestkõneleja on pikka aega olnud Maimu Valdmann. Poetessi mälestusele pühendatud luulepäevad „Tähetund“ said alguse 1993. ja neid on paljus inspireerinud Jõgeva Gümnaasiumi emakeeleõpetaja Lianne Vahur-Saage. Alo Mattiiseni muusikapäevi on korraldatud 1997. aastast ja nende hing on sama kooli muusikaõpetaja Maret Oja.

Tegemist on traditsiooniliste kultuurisündmustega, mis toovad Jõgevale kaks korda aastas üle riigi sadu noori, nende juhendajaid ja eri valdkondade loomeinimesi. Jõgeva Linnaraamatukogu on kümmekond aastat korraldanud noorte omaloominguvõistlust „Betti Alveri jälgedes“. Seda üritust on juhtinud Sirje Narits ja Jaana Koppel.

Betti Alveri Fond on korraldanud arutelusid ja ümarlaudu teemal - tegus Betti Alveri muuseum. Pakuti välja järgmisi kultuuriga seonduvaid tegevusi: kirjanduskonverentsid, muusika- ja kirjandustunnid, õppepraktika, kohtumisõhtud ja muuseumitunnid, kinoõhtud, näitused, „Tähetunni“ alustamine ja lõpetamine, Alo Mattiiseni muusikapäevade pidulik tähistamine, kirjandus ja luuleõhtud, kammerkontserdid, kohtumised kirjanike ja muusikutega, raamatute esitlused, muuseumisõprade seltsi õhtud, rahvuslike tähtpäevade tähistamine, kodulooga seonduv tegevus, tuntud inimeste õnnitlushetked, elulugude õhtud jne.

B. Alveri 100. sünniaastapäevale oli pühendatud Ants Paju juhitud projekt „Mõeldes Betti Alvrile“, mille käigus toimus 10 kohtumist tuntud loomeinimestega, kes on oluliselt seotud Alveri elu ja loominguga. Jõgevalastele esinesid Hando Runnel, Rein Veidemann, Lehte Hainsalu, Aili Paju, Ain Kaalep, Viiu Härm ja Paul-Erik Rummo, Irene Reisner, Peeter Torop, Sirje Olesk, Janika Kronberg ja Berk Vaher. Projekti lõpptulemusena valmis muuseumile helikandja.

Muuseumi ei asutatud tühjale kohale, vaid elujõuliselt toimivale järjepidevusele, mis on juba kinnistunud kohalike elanike teadvusse ja millega on seotud ülevabariigiline kultuurikalender. Muuseum tegutseb väljakujunenud kultuuriloolises raamis, on selle loogiline edasiarendus.
Eesmärgiks oli kohalike elanike jaoks luua identiteet, märk, millega samastuda ja linna väärtustada.

Alveri sünnimaja, endise „raudteekasarmu“, muuseumiks ehitamise üldplaneeringu on teinud Jüri Kulasalu Arc Projektist, põhilised ehitustööd teostas AS Ervin Ehitus.

Omapärane ja julge ruumilahendus ja sisekujundus on arhitekt Oleg Mellovi teene. Ekspositsiooni materjalid pärinevad suuresti Eesti Kirjandusmuuseumi ja Rahvamuuseumi kogudest.

Muuseumi lahutamatu osa on lava ja 90 istekoha saal, mis on sisustatud kaasaegse audio- ja videotehnikaga. Tehnikat saab kasutada museaalide innovaatiliseks eksponeerimiseks ja keskmise suurusega ürituste korraldamisel. Saali suurus ja sisustus võimaldavad pakkuda eri suunitlusega koolitus- ja seminariteenust. Samuti saab külastuskeskuse ruumis korraldada ajutisi näitusi ja näitusmüüke

Betti Alveri Muusemi ehitamist on rahastanud Jõgeva linn 1,8 mlj krooni, Eesti Muinsuskaitse Amet 0,7 mlj krooni, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu on tulnud EL regionaalarengu fondist 1,4 mlj krooni

Muuseumi loomise projektis on sõnastatud aastaks 2010 visioon: “Jõgeva muuseum-külastuskeskus on kogu Eestis laialdast tuntust võitnud innovaatilise lähenemisega ja külastajasõbralik, pidevalt uudseid ettevõtmisi korraldav asutus, kus kogutakse ja eksponeeritakse olulist osa Jõgeva piirkonna ajaloo ja kultuuripärandit.”
 

Copyright © Betti Alveri Muuseum 2007