MUUSEUMIST    BETTI ALVER    ALO MATTIISEN    JÕGEVA LINNA LUGU    BETTI ALVERI FOND    ÜRITUSED    HINNAKIRI    KONTAKT    E-RAAMAT 
  Muuseumist
  Betti Alver
  Elu ja looming
  Mälestusmärk
  Galerii
  Betti Alveri hääl
  Pakume loenguid
  MUUSEUMI POOD
  -
  Muuseumi põhikiri

 

Jõgeva kunstikooli lõpetajate näitus viib põnevale avastusretkele

Vanaema sünnipäev, särtsakas poni Arktika, valgus pimeduses, maailmaränduri suured unistused ning kassiallergiku pihtimused – kõike seda näeb Betti Alveri muuseumis Jõgeva kunstikooli lõpetajate näitusel.
Koos olles saab ületada kõik raskused, olgu kaaslasteks siis vanemad ja vanavanemad, õed-vennad või head sõbrad. Sõprust võib pakkuda ka armastatud lemmikloom. Tuleb unistada suurelt ja elu huumoriga võtta. Kõiki neid väärtusi ja õpetusi kannavad Jõgeva kunstikooli tänavuste lõpetajate tööd. Mirjam Humal (14), Helena Ojasaar (13), Holger Saarik (17), Mirel Luhalaid (14) ja Elisabet Hein (13) on noored kunstnikud, kes jagavad oma lõputöödes vaatajatega enda siirast sisemaailma ning unistusi.

Vanaema sünnipäev

Mirjam alustas oma akrüülmaali mõttega teha sel aastal 85aastaseks saavale vanaemale kingitus. Maalimiseks ammutas tüdruk ideid vanalt fotolt, mis on jäädvustatud enam kui kümme aastat tagasi, mil tüdruk oli kolmeaastane. Ennast pisikese tüdrukuna pildil vaadates valdavad Mirjamit soojad tunded. “On hea mõelda, kuidas olin väike ja vanaemale armas laps – vanaema on alati olnud mu lemmik ja lemmikuks ta jääb,” kinnitas neiu. Töö on maalitud akrüülvärvidega. “See oli uus ja põnev kogemus: õppisin kolmest põhivärvist segama erinevaid tuhmistatud värvitoone. Avastasin, et pinda on võimalik katta värvilaikudega, mis moodustavad pildil terviku,” kirjeldas ta. Mirjam jäi oma tööga rahule ja loodab vanaemale sünnipäevakingiga rõõmu teha.

Valgus pimeduses

Helenal tuli lõputöö idee Läti reisilt. Ta külastas perega Sigulda kirikut, kus tutvus Valdis Atalsi näitusega “Mozaikas pogu tehnika”. Kunstnik kasutas tööde pinna katmiseks nööpe. “Kuigi sellel ajal olin ma veel kolmanda kursuse lõpetaja, tekkis mul näitust imetledes tahtmine teha ka oma lõputöö nööpidest,” kirjeldas Helena, kuidas ta juba varakult õige teema ja tehnika leidis. Noore kunstniku töös on näha linna siluetti öise taeva taustal ja paarikest paadiga sillerdaval veel. “Öö on pime ja salapärane – inimesed linnas unne vajunud ja lained loksuvad kergelt vastu paati. Paadis on kaks inimest. Maastik on rahulik, romantiline – igaüks võib leida enese jaoks vastuse, kes on need inimesed seal paadis,” jutustas autor oma loomingust. Kolmeosalise mosaiigi valmimine nööpidest oli Helena kinnitusel põnev protsess. Sobivat värvi nööpe oli keeruline leida. “Lillade ja siniste nööpide otsimine oli vaevanõudev. Õigeid värvitoone oli väga raske leida, kuid õnneks saime abi toredatelt müüjatelt, tuttavatelt ja headelt inimestelt, kes aitasid vajalikke nööpe koguda,” kirjeldas Helena. Oma lõputööga soovib Helena edasi anda mõtet, et isegi raskel ajal on võimalik olla positiivne. “Kuuvalgus ja valguslaigud näitavad, et ka kõige pimedamal ajal jääb alati lootus ja koos olles on kõikidest raskustest võimalik üle saada.”

Eriline poni

Mirel kujutas oma lõputöös hariliku pliiatsiga oma endist poni nimega Arktika. Tüdruk armastab hobuseid ning loomade joonistamist. “Töö otsustasin teha hariliku pliiatsiga, sest tahtsin hobust võimalikult realistlikult ja loomulikus liikumises kujutada,” tutvustas neiu.
Arktikal oli Mireli elus tähtis osa. Neiu on tegelenud hobustega kaheksa aastat ning ratsutamisega neli, sellest kaks aastat oli ta Arktika omanik. “Arktika oli esimene hobune, kui hakkasin ratsutamisega tõsisemalt tegelema. Tänu temale sain juurde palju kogemusi ja julgust,” jutustas Mirel. Töös tababki neiu Arktika ponilikku ilu, sõbralikkust, julgust, karakterit ja särtsakust.

Pea vastu, huumor aitab!

Holgeri lõputööks on kerge huumoriga plakatid ja sama disainiga T-särk, mille teemaks on kassiallergia. See teema puudutab autorit isiklikult, kuna ta elab kassiallergikuna koos kahe kassiga. “Oma töödes olen kujutanud kassiallergikut, kes leiab erinevaid lahendusi allergiaga toimetulekuks,” tutvustas Holger.
Ühel pildil on mees end riietanud skafandrisse ja vee alla sukeldunud, et kasside eest pääseda. Piltidel võib näha sukeldujat ja tema ümber ujuvaid kasse – ülikond on rohmakas, mehel on raskusi liigutamisega, aga ta on rahulolev. Teisel pildil on tabanud kassiallergikut kassirünnak. Ta riided on räbaldunud, nahk kriimuline, kuid ta säilitab rahu. “Tööde põhiteema on hang in there ehk pea vastu, mis peaks inspireerima inimest olema positiivne igas olukorras,” selgitas noormees ja tõi välja, et kassiallergikule sobivad need esialgselt käsitsi joonistatud ja hiljem arvutigraafikas töödeldud plakatid nii koju, töö- kui õppekohta. “Kui enam ei jaksa, siis võiksid need plakatid vaataja huulile kerge naeratuse tuua ja anda motivatsiooni edasi võitlemiseks.”

Head teed!

Elisabetile on alati meeldinud reisida ja seigelda. “Tahan kõike oma silmaga näha ja käega katsuda. Sellepärast on minu lõputööks huvitavad vaatamisväärsused erinevatest maailma paikadest,” tutvustas noor kunstnik oma tööd. Tüdruk on oma töösse põiminud suisa kuus erinevat maad.
Töö pealkirjaga Bon Voyage! (Head teed!) võtab ühel pildil kokku Elisabeti unistused ja mälestused: maalil on näha Tartu ülikool, Pariisi Eiffeli torn, Suur Hiina müür, Kreeka, San Francisco Transbay sild ja New York. Lõputöö tegi Elisabeth õlivärvidega, sest maalimine on talle südamelähedane. Tüdruk soovib oma tööga ärgitada suurelt unistama ja mitte alla andma – ei või ju iial teada, mis ees ootab.
Elisabeti, Helena ja Mirjami juhendaja Elita Järvela ning Mireli ja Holgeri juhendaja Piret Järv on lõputöödega igati rahul. “Läbides viimase õppeaasta pika tööprotsessi on saavutatud märkimisväärne tulemus ja käesolev näitus pakub kindlasti külastajatele toredat kunstilist elamust,” leidis Jõgeva kunstikooli direktor Kaia Lukats.
Kunstikooli õpilaste lõputööde näitust saab Betti Alveri muuseumis uudistada 1. juunini.

MARGE TASUR

Vooremaa, 27.05.2017

Copyright © Betti Alveri Muuseum 2007